pühapäev, 30. oktoober 2005

Piiniaseemned

leksil oli mingi ettekande jaoks postkaarti vaja. Ja mitte lihtsalt kaarti vaid vana veneaegset, seda mida ilma ümbrikuta saadeti. Pmst oleks see muidugi võinud ka ümbrik olla. Aga kus sa enam. Kolimise käigus kõik ebavajalik k.a saadud kaardid ja kirjad tuleroaks läinud. Kuigi oleks ju võinud neid ka alles hoida. Meie ei ole hoidnud,ema õnneks oli. Otsisime, otsisime, alles aga olid sellised erilised, käsitööna tekkinud kaardid või siis need Ülle saadetud kassidest ja lapsest moodustatud jõulutervitused. Ja Tartu sillad - Inglisild ja Kuradisild kah mälestuseks. Aga need ju ilma aadressiribata. Aga ema leidis isegi veel ära saatmata kaarte. Küll tänapäeval ikka saadetakse vähe kaarte, ega kirju ju ka ei saadeta üldse. Ise ka ei saada, ükskord proovisin kirjutada aga nagu polnud eriti midagi sellist, mida väärinuks paberile panna ja ära saata. Kuidagi üldine ja lame oli kõik. Kuigi kirjapaber oli ilus, mõmmidega ja kollane. Me siis sõitsime kaartidele järele. Sest on ju kohe homme vaja. Isegi nii kiireks läks, et kudumise unustasin kaasa võtta. Istu siis ja hoia näppe vägisi paigal. Väga keeruline oli. Kindasti sain mitu halli karva juurde. Nagu neid vähe oleks. Kui ei värviks siis.... Magada ka ei saanud, sest und ei ole ju keset päeva. On hommikuti. Tagasiteele võtsin raamatu lugeda, Selle toskaana loo. Ja unelesin oliiviõlist, piiniaseemnetest,päikesepaistest ja tomatist-basiilikust lugedes. Pestoga saiade isu tuli peale. Me ei leidnud üles "Kes levitab anekdoote" seda Lilli Prometi raamatut. Sellest mõtlesin ma sinnateel, et kas tuleb meelde. Aga ema on selle ära kaotanud, millest on väga kahju.

Maksimarketit väisasime ka. Kõige muu hea juures selgus, et seal on täitsa mitmekesine lõngavalik, eriti võrreldes minu koduPrismaga. Isegi poppi Aino-lõnga oli (ei ostnud) ja Bambinot (ei ostnud) ja meriinoWool - ostsin pärisvalget, aga seda enam meriinot polnud, oli niisama villane. Pojale tahaks ikkagi mütsi teha, mis ka ilus ja paras oleks. Lõngavöö õpetuse järgi tehtu on suur, ma pean silmi vähemaks võtma. Aga see suur ootab nüüd et poisi pea suuremaks kasvaks. Küll kasvab ka.

Kommentaare ei ole: