reede, 11. november 2005

Eile meenus siiski viimasel hetkel, et ma ju tegelikult olen Leigar. Noh nii poole kohaga, reservatsioonide ja mööndustega. Siiski, siiski, debüüt Õlletares sai ka tehtud eelmisel aastal. Ja et neljapäeviti Leigaribeebide tund on, siis sinna läksimegi. Mardi- ja isadepäeva tõttu küll algas hiljem ja Mart oli kõige tillem, aga ... hästi tore oli. Triinu tuli ka toeks, sest nagu ta enanst väljendas: esimesel koral on hea kui keegi teine ka kaasas on. Ja noh, hea kui õpetaja ka tuttav on (Solvi). Ja Sille tütreke on vaid päeva vanem kui Mart. Aga muidugi suurem. Ja mina sain suhelda ja karbist välja. Ja laulda. Kõva häälega (mitte valesti). Õhtusesse laulutundi ju ei saa veel, see ikka on hilja. Jälle terveks pikaks ajaks hea sisetunne. Täna on veel MArdilaat kah Lauluväljakul.

Kommentaare ei ole: