laupäev, 12. november 2005

ja siis veel Pohlakust

rääkisime ka mehega. Kes ju jalkat vaats ja mina mõtlesin, et kumbal poolel siis Kaljuveer asetseb seles jamas näiteks. Mumeelest tema on selline iniemne, kes erapooletuks jääda ei suuda, vähemalt mina ei usu seda ükskõik kuiväga ta ka püüaks. Aga kaaskommentaatoriks oli Kannik, seega siis pooled selged. Igaks juhuks ma ei otsi ega loe Pohlaku juttu, sest äkki ta muutub mulle siis veel ebameeldivama,s kui praegu on. Senini, muide oli väga armas ja isegi too pereelu skandaal ei suutnud mind eriti kõigutada. Aga praegu, eriti pärast Kahvli-saadet olen segaduses. Pisut ehk isegi pettunud. Isegi väga emotsionaalsed inimesed - nagu ma isegi, peaks suutma end kokku võtta ja oma nägemust selgitada. Tema ei suuda, tema selle asemel lahmib ja pillub endiselt kirge. Sellepärast Kannik puhtam paistabki ilmselt. Sest teda süüdistatakse, aga keegi ei saa täpselt aru, milles. Aga kanik on endiselt vaoshoitud ja väärikas. Või siis näiteks bürokratiseerimises. Vaba anarhia rahaasjades sai tegelikult ju mujal läbi juba varem, paistab, et jalkas ikka veel mitte. Ja üleüldse, selle segase mõtteavalduse lõpuks küsin endalt - kuidas saab ühte asja juhtida asepresident ja mitte president. Miks? Kes otsustab, kes vastutab. Kollektiiv? Juhatuses on ikka juhatuse esimees nina ja nõukogudes samuti. Seal aga tundub nagu tagurpidi olema. Ega see pole eesti vabariik, kus presidendil mingit õigust ei ole, nende statuudis (või põhikirjas) vist kka on teistpidi see. Peaks otsima ja lugema, äkki saab vastuseid kah. Aga pika vihaga inimesi ma ei armnasta

Kommentaare ei ole: