esmaspäev, 7. november 2005

Kas võib olla nii, et tunned inimest tema mõtetest moodustunud piltide järgi. Ja tegelikult selgub, et ta on veel toredam. Kui virtuaalsus reaalsuseks saab. hääl saab pildi ja vastupidi. Natüürmort hakkab elama. Mina muidugi hakkan rääkima kui närvis olen. Harjumatult palju, see on kui muidu vait oled.

Igal hetkel on muidugi kaks külge - selle teise külje pealt soovitas Eha mul müügileht teha seismajäänud kudumite tarbeks, et äkki siis saab nagu paremini realiseerida. Leks arvas, et mis raha ma veel küsin , see ju kõik puhas tegemiserõõm. Et tuleb lihtsalt jõulkinke rohkem teha. Jälle õige. Seetõttu läksingi pärast lõngapoodi ka kohe ruttu. Ja leidsin imelise lõnga, sellise imelise sügise värvides. Kollaste kaselehtede ja lillade kanarbikulaigukestega mõnusal karusambla padjal. Sekka mõned pruunikaskuldsed männikooretükikesed ja hallid põdrasamblatordid. Imeliselt kerge, kohev ja jumalik ühekorraga. Kas võib veel rohkem vedada.

Noh ja tee peal küsis TV3, et kas mul on oma kodu. Ja et krahh on tulemas. Mis krahh, vabandage. selgub, et kinnisvarakrahh hukutab Eestit. Pseudoprobleem, mu meelest. Aga seda targutan ma muidugi nüüd, oleks siis et õigel ajal midagi ilusat televiisorikõlblikku suust välja tulnuks.

Kommentaare ei ole: