esmaspäev, 21. november 2005

Kõik algas ilusti, kestis kenasti aga lõpuks ma ikka mossitasin. Miks ma küll nii palju mossitan.

Tegin valmis järjekordse musta heegelpontsho juhuks kui keegi peaks tahtma sellist endale. Ja kui enne ei taha, siis on vähemalt jõulukingitus olemas. Kaks mütsi heegeldasin ka, aga nendega hakkan ise käima, vist.

Kui tuttavad on eestikeelsed eesti venelased, siis on enamasti ka täheldatud sellist venepärast maitset nende riietuses ja korterisisustuses. Meie käisime nüüd külas ja imestan siiani, et ei midagi sellist. Muidu ikka märkad kasvõi värvivalikus või tekstiilimustris midagi võõrast. Või siiski äkki tumepunane serviis oli liiga kuldne? Aga seitsmekümnendatel olid kõik sellised.

2 kommentaari:

Gea ütles ...

Ma vist tahaks küll ühte pontšot, millalgi detembri alguses.

terje ütles ...

Rõõmuga