esmaspäev, 28. november 2005

Sallkrae - see on imelihtne

Hakkasin mina järjekordset pontshot tegema. Kuna mitut täiesti ühesugust ikka teha ei taha, natuke jälle teistmoodi, kõrge kaeluse ja augukestega. Tegin kaeluse valmis ja vaatasin, et äkki rohkem edasi ei teekski. Krae valmis. Ja lihtne ja ilus.

Et siis kümme senti 2/2 soonikut - mul olid 3,5 vardad ja 60 silma, aga see on muidugi individuaalne. Siis igasse silmapaari keskele üks õhksilm, järgmisel real see läbi kududes sain 3/3 soonikut edasi kududa 3 sentimeetrit. Siis tegin ühe augurea korrapära mõttes veel (ilma kasvatamiseta) ja 3 sentimeetri pärast ühe augurea kasvatamisega. Et kudum venib päris viisakalt, siis eriti kasvatamisega vaeva ei näinud, laienemine on päris normaalne. Lõpuread (preaegu pole edasi teinud) heegeldasin, nii nagu seda kotud pitslinade puhul tehakse -kolm või neli silma heegelnõelaga kokku ja 6 õhksilma vahele.

Ma ei saa välistada, et keegi ei ole enne sellist sallkraed teinud, aga ma ei viitsinud kõiki linke ja lehekülgi läbi surfata, tegin ise. Nagu elu näoitab, teevad inimesed paraleelselt pidevalt midagi korraga ühtemoodi. Nagu see juhtus minu eelmise kraega, mille õpetuse sai ema juba aastaid enne interneti laia levikut ja kõik eesti naised neid kudusid. Nüüd loen netist, et keegi sellele kaugel välismaal vaat et perekonnapatendi võtnud.

3 kommentaari:

jutupaun ütles ...

lohuta end sellega, et usas on isegi sellel NÖ vanaema ruudul ja palkmaja tehnikas lapiruudul ka igal teisel kodukal all kiri, et see on minu oma. Aga seal on see seadus minu teada, et sa võid kõigele patendi märgi alla panna, aga alles siis kui hakata vaidlustama et kas ikka on sinu patent hakatakse asja täpselt uurima ja vaatama kes esimesena ja kuidas.

Krentu ütles ...

Väga huvitav lahendus. Mul on vaja mehele selline krae teha, aga no temale ma vist sellist pitsilist ei tee :) Kasvatan ilma augukesteta siis....
Ja mis vahe sellel on kas keegi on teinud või mitte? Isegi keerulisi tehnilisi leitutisi on erinevates maailmaotstes samaaegselt välja mõeldud. Minu meelest sellist asja nimetab Anatoli Nekrassov "kollektiivseks mäluks või kollektiivseks teadvuseks" :)

terje ütles ...

Eks ta ole. Sedama öelda tahtsingi.