esmaspäev, 14. november 2005

Vada vihma mina armastan ja eriti seenekat. Ja eriti sügisel. Aga tuult mitte üks teps. Ja selsinasel põhjusel majast väljumine on vastumeelt täna. Isegi vastunäidustatud. Sest sellist tuultmis aknaid kolinaga kinni virutab võib hea meelega toast ka vaadata. Sest et sellist mütsi, mis tuult kinni peaks ja mille päheseadmine mind ka õnnelikuks teeks, ma alles teen. Juba mitmendat korda. Lootuses, et äkki seekord on selline. Koerast on kahju.

Kommentaare ei ole: