kolmapäev, 7. detsember 2005

Üks hea ja üks jama

Hea on see, et serk varustas mind Ristikivi luuletustega. Ja siis veel raamatuke Ristikivi mõistmise kohta ka. Ma võtan selle haiglasse kaasa, et vaadata kas mina ja autor saame sellest mehest ühtemoodi arua. Või erinevalt. Tavaliselt ma saan teistmoodi aru. Aga värsse võib lugema jäädagi. Ma olen kindel, et sellepärast ongi kindad veel pooleli. Ja pole ju vaja ka, kui oled toas luuleraamatu selja taga soojas peidus.

Pahad asjad tulevad sellest realasest maailmast. Kus pesumasin, see kõige peenem, kallim ja vingem, on liiga nõudlik ega taha leppida, et on sattunud argiellu ja prostasse Mustaka vannituppa. Kus pealegi on väike niiskus ja vaakumiga kanalisatsioon. Tahab paremaid tingimusi. Leks tõi lisavarustust, neljameetrise äravoolutoru ja pani selle labaselt vanni voolama. See meeldis masinale rohkem ja ta turtsatas põlglikult kõik liigse vee välja, otsekui öeldes:"mida te siis ootasite. Iga kuu on ohvritalle vaja. Ja see ei saa olla mingi labane pesupulber või loputusvahend, ikka tehnikat ja vahel hella käega remondimeest ka". Pai tahab saada, sfinks selline. Pool aastat kannatas, pika vihaga aga siiski oma ja kallis.

1 kommentaar:

Elsa ütles ...

Hehee, see ohvritalle koht oli tõeline pärl ;) Mina siin jälle nuputan, mis mu hiirenässaka lõpuks kinni naksaks või millise püünisega ta lõpuks lepiks :)