laupäev, 10. detsember 2005

päevad pole vennad

aga ega hullu ka pole. Mul on kass valmis näiteks. Võtsin küll öötundidest lisa, et mitte viimaseks jääda. Iseenesest läheb selle tegemine ju päris kiiresti. Aga siis kui kõige suurem kudumisisu on, tuleb mingite muude asjadega tegelda nagu õhtusöök ja muu selline.Kass aga sai mängurõõmu maitsta juba enne käppade külgepanemist. Ja näo pidin ka rohkem kassi moodi tegema, perekonna väiksemate ja suuremate liikmete survel. Sest muidu väideti tegemist olevat öökulli, kana ja/või sellega-kelle-nime-ei tohi-nimetada. Saba sai ka taha, aga kellukese saba sisse unustasin panna. Endale teen uue Kate, sellise päris, laheda näoga nagu too originaal. Ja ei riku seda stiilset looma ära saba, vurrude või muuga. Aga see, et Abakhanist päris kassi silmad sain, oli tore siiski.

3 kommentaari:

Krentu ütles ...

Väga sõbraliku näoga kiisu.

Lapiliisu ütles ...

hästi vahva tegelane :)
selle elukaga vist ongi nii, et enne lõplikku valmimist jõuab ta olla mitme looma moodi.
mulle tundus ta kõigepealt vöödilise kurikana. kui tal juba nägu peas oli, vaatasin, et täitsa värvukese moodi. kui jalad külge said, meenutas ta mulle hüljest. ja nüüd tundub, et kassist on asi kaugel, pigem sigudik - kõrvad on täitsa sea omad:)))

Anonüümne ütles ...

Sellise tähtsa ja pühaliku näoga kass. Nagu paavst vmt.
Nin