pühapäev, 8. jaanuar 2006

Kui ma täna väljas jalutasin ja ühte tuttavat kohtasin (oli vist ikka, koerad olid kangesti tuttavad) ja ta mind ära ei tundnud ja mina teda tuvastasin ka alles siis kui möödunud olime (kui ikka oli tema) siis mõtlesin küll, et kas tõesti. Kas tõesti on nii, et kui kohtad inimest sellises kohas, seisus ja olukorras, kus ta iialgi ei võiks olla, ei tunne teda ära. Lihtsalt ei registreeri piisavalt kiirelt.Muidugi, inimesed muutuvad ka eriti aastaga. Ja peidavad ennast mütside, sallide ja paksude jopede sisse. Aga teiste lapsevankritega naistega on küll võimatu tuttavaks saada. Sest kõik vaatavad kõrvale. Keegi ei naerata vastu.

Kommentaare ei ole: