pühapäev, 28. mai 2006

Pühapäev Roc al Mares ja enne ka

Ja Mart teenis omnma esimese dollari, pärismaalase tunne tuli peale küll, kuigi ma hoiatatud ju olin. Ja ma läksin ikka ilma põlleta. Ja kuidagi palju võõraid inimesi ütles tere ja tuttavaid oli ka natuke. Kuigi mulle sagedasti kord kohatud võõras-tuttavate näod ja isikud kokku ei lähe võib ometi arvata, et külap nemad siis mind vähemalt tundsid. Ning käsitöölaat ei üllatanud jälle nagu millegagi - miks küll? Õnneks oli sularaha täpselt 0 krooni ka. Ilutegija Anniki laud oli täiesti silmapaistev tänu roosale kotile roheliste lilledega ja ühed äratuntavad sinisekirjud etiketid paistsid ka kaugele - ja kohe igasuguseid pontsosid oli ka inimestel seljas. Kuigi neid soojemaid variante, sest ega see mereäärne ilm mingi suveilm ei ole.Lapsevankriga enamasti ei mahu sellest jalgraja väravast läbi, aga lapsevankreid oli ikka palju. Ju nad ringi tulid. Kuigi see varietee-kabaree-rahvatantsu ristsugutis ei meeldinud mulle muu kui tüdrukute ja poiste eriti ilmekate näoilmete poolest, võis vaadata küll. Ingis varietees nad ilmselt eesti rahvamuusikat siis propageerivad. Küllap edukalt ja siin on ainult minu kadedus see, mis kõneleb.

Eila käisime, õigemini siis sõitsime, Maidu koju metsa sisse. Igastahes sai palutud meid testamenti panna, kui ta ühtegi teist kodutut sugulast ei tea, kes keset metsa elada tahaks. Sest tal oli kangesti hinge peal, et keegi kes sinna saab, müüb selle kindlasti maha. Et siis jäägu parem riigile, riigilt temagi selle ju sai. Tal on kaks verevat õunapuud, üks oli õitsema hakanud. Fantastilised, ma tahan neid nüüd endale ka.

Ja vahel tundub, et kui pead mingi pikema vahe, siis endalpole vaja üldse midagi kirjutada, kõik kirjutatakse eest ära: Ematehnik, Ing, Oravake, foorumites ei jõua üldse näpuga järge ajada, seal on selline tempo, et maitea, ma enam ei üritagi. Ma parem koon veel, üks varrukas ja kapuuts on jäänud. Visalt läheb.

Kommentaare ei ole: