pühapäev, 18. juuni 2006

Üsna täiuslik

Nüüd kus ma üle hulga aja -kas mitte kolm aastat lausa, olen jälle Tartus käinud , võin kah väita, et midagi tuleks selel teega ette võtta küll. Ja mingi kolmas keskmine rida ei päästa küll kedagi, siis on kõik kokkupõrked seal kolmandas reas . Sest see on praegugi täis. Mingeid kummalisi valgeid nooli aeg-ajalt ka joonistatud, mida kuidagi kasutada ei oska. Mul õnnestus eluga kohale jõuda, osalesin vist vaid kahes liiklusohtlikus olukorras, aga auto selline pisike ja peenike nii et mahtus igalt poolt läbi. Mitte just päris moootorrratta moodi, aga enam-vähem.
Kuid see retk on palava päeva ja mittekonditsioneeritud autoga üks kurnav katsumus. Aga oli väärt seda kõike. Ehki Tartusse kui sellisesse nagu eriti ei jõudnud, tuli piirduda Eerika ja Vorbusega. Mis olid ka toredad kohad. Isegi kudumiseks aega ei jäänud. Mardi poolest oleks saanud kududa küll, temal oli seal väga lõbus kassi haukudes taga ajada ja koera patsutada. Ega ta ei karda küll midagi ega kedagi. Ja teised väikelapsed meeldivad talle ka hullupööra. Neid küll oli ainult üks.
Suured inimesed ohkisid üksmeelselt päikese käes, aga ega keegi varju ka ei läinud. Lapsed ikka targemad, nemad tahtsid tuppa küll.
Nägin maja, mis oli pea-aegu selline nagu endalegi tahaks. Suuruse, ruumiplaneeringu, kamin-ahju ja värvide poolest. Selliseid tihti just ei kohta. Ja minu arust oli üsna turvaline trepp ka, et kui väikesed lapsed on, siis sealt saavad nad elusalt alla küll. Aga noh, see maja on endale omanikud juba leidnud.

Ja tänase õhtu alustuseks võitis TTÜ meeskoor veel karika ka. Mis sa hing veel oskad tahta.

Kommentaare ei ole: