reede, 16. juuni 2006

Spinatisuvi

Maal erakuna elada on omajagu hea, teisest küljest jälle ootasin päeva läbi millal leks kohale jõuab. Hea on see, et miski tagant ei sunni ja võõraid silmi ei ole. Linans peab ikka ilusti riidesse panema, kui õue tahad minna, seal võb pidzaamas ka. Vahel polegi muud võiamlust, sest poiss kriiskab iga kord meeleheies kui õue uks avaneb. Ühtepidi tahabta kaasa, siis jälle tahab ruttu tuppa, Väikesel põnnil peab tema väikese maailma ümber esialgu veel sein olema. Aga seal õues on sein väga kaugel. Ja sääsed on muidugi ka, kavalad, ronivad kuklasse, kust ta neid maha pühkida ei taipa ja siis tuleb nutuga minu poole. Tee peal kordi kukkudes, sääsk kangekaelselt kuklas. Ja no sa siis kohe näed, milles probleem.

Mis on etem, kas maasikataimed, millele külm nii mõjus, et õied on aga marju ei tule. Või maasikataimed, mida enam pole ja saab uued istutada. Mul on need esimest sorti ja nii kolekurb on vaadata. Spinat kasvab mühinaga. Olles korduvalt välismaistest lasteraamatutest lugenud spinati söömisest (Väikevend, Rasmus), aga ise mitte saanuna, oli vaja ära proovida. Kasvavad ilusasti, karged ja krõmpsuvad lehed ja oh üllatust, ühtmoodi head nii toorelt kui keedetult. Keedetult küll tsipake ebaharilikud, kindlasti vaid minu jaoks. Kui ma neid nüüd külmutama õpin, siis talbvel saab thredaila pinatipirukaid ilmselt. Mida meie peres kindlasti ei söö keegi peale minu, kes ma ei tohiks piruka peale mõteldagi..

Ja siis saab maal saata peenramajanduse kus see ja teine ja ega ma eriti ei saagi selelle pühenduda, sest pean poisil kogu aeg silma ja käeulatuses olema, ja peenarde asemel käsitööd teha. Usina heegeldamie tulemusena sain kaks kotti valmis ja ühele neist ka voodri sisse ja see tuli peaaegu täpselt selline nagu ma tahtsingi - tugev ja kompaktne. Ja ühe beebikjaki kapuutsiga valmis. Kui mõnda inimest tabab mütsitegemisehullus, siis mul on küll mingi jakivaimustus. Mütse ma heegeldasin ka üksvahe siiski.

Mis veel maal hea on? Lugeda ja unistada. Kati Muruarist lugesin ka, Kroonikast. Aga kuna ma enne just olin Kodutohtrist ta päevaraamatut lugenud, siis ei teagi nüüd, kumb see õige oli. Aga igastahes ei meeldi kogu see ürgemaduse asi mulle enam, viis last, aga ks neid mõistetakse või kas nende jaoks aega jätkub? Kõige muu jaoks näikse aega oevat, aga teismeliste laste mõistmiseks mitte teps. Ja kumbki pool ei paista rahul olevat ka. Kuigi see oli seal ainult ühe poole kirjeldus asjast. Aga ikkagi jättis kummastava tunde, mille üle peaks pikemalt juurdlema. Et mittemust-valgeid ja üheülbalisi hinnanguid anda.

2 kommentaari:

triibik ütles ...

jajah, mul kah umbes samad tunded. vanasti räägiti, kuidas murutaridel lapsed raisus, ei saa keskastmestki läbi. ema elab ühes maakonnas, isa teises. ei tea, mis värk on. teisalt mõistan väga hästi seda imikuigatsust. imik on vist olulise lihtsama skeemiga kui teismeline poisijurakas.

Krentu ütles ...

Tead, ma panin ka maale spinati maha. Ma olen seda siiani tarbinud vaid püreesupi koostisosana. Ostin poest külmutatuna. Värske spinatiga ei oska ma midagi teha. Aga täpselt samamoodi on see mulle meelde jäänud raamatutest ja kuidagi kohe tahtsin proovida. Aga mul pole see veel vist ülessegi tõusnud, külvamine jäi sellel kevadel üsna hiliseks. Anna siis teada, kui Sa mingi viisi leiad, kuidas värket spinatiti tarbida :)