teisipäev, 4. juuli 2006

Käinuna nüüd nädalavahetusel Saaremaal "pidu panemas" nagu seda terve eesti vana- ja noorsugu näikse suvi läbi tegevat, ep mõista ma, miks enese täisjoomiseks peab just sinna sõitma. Muidugi, mittemõistmise üks põhjus võib olla see, et ma ei joo. Mu kontosse saab knda kaks õlut ja mitte enam, leksil oli neid sutsu rohkem, aga alkoholivabad. Praam sõidab ka ainult pool tundi, sedagi mõnu enam pole. Üldse, ainuke eksootika ongi praamisõit. Kuressaare on nagu Haapsalu oma parematel päevadel. Imetabaseid randu, männikuid ja kadastikke on ka mandril. Mingi romantika ehk selles ju on, et ikkagi Eestimaa äär. Ja oma kodumaad peab tundma. Ja nii olengi ma elu jooksul vist 3 korda seal käinud. Hulka kummalisem oli Lihulast läbi sõita. See on küll koht, kus aeg näikse peatunud olevat. Räägitakse, et Tartus aeg seisab, seal käib see vist aga hoopis tagurpidi.

Kommentaare ei ole: