esmaspäev, 21. august 2006

Ikka ja jälle ma vaatan seda Liia tehtud pruutkleiti, õigemini siis pilte, mistervikut aimata annavad. Meeldib, kõik meeldib. Tee või uued pulmad. Mul polnud ju üldse mingit valget kleiti, polnud valget kraedki, polnud õigeid pulmigi, kõik kukkus valesti välja. Vale aeg noh, vaesed olime ja ega tahtmist ka eriti ei olnud.Aga ikkagi tulid külalised registreerimisele, ehki saaliteenust polnud, pahaaimamatult olime teada andnud, millal ja kus selline asi toimub. Aga ega õnn sellest väiksemaks ei jäänud, suhted sugulastega võib-olla said väikese mõra, võib-olla ka suure. Ainult, et - pilte ka ei ole, mingid hallid asjad Eleln tegi, aga valgust ega midagi polnud ja raseduse viimasel kolmandikul teadagi hea välja ka ei näe.
Ellen aga teeb pilte siiani igal võimaltul ja võimalikul juhul ja ilmselt ka laupäevasest koosviibimisest on varsti mõned saada. ta teeb neid ikka ju mittedigitaalsel moel. Mis iseenesest on vahva, aga nii ei saa ühtegi kaadrit niimoodi ülejala teha, kõik peavad olema kaalutletud ja kenad,s est ega mingit raiskamist lubada ei saa. See-eest aga kõgist tehakse paberile foto ja mõnest isegi kaks.

Koosviibimine iseenesest aga oli ühe 1o aastat tagasi alustatud traditsiooni pidulik lõpetamine. Kuna traditsioon hääbus. Kuna inimesed kadusid ja huvi kadus. Ja ühtekuuluvustunne - selle lõhkumiseks tegi üks oluline inimene ka kõik, mis võimalik. Ja õnnestus nagu näha, suurepäraselt.

Kommentaare ei ole: