kolmapäev, 23. august 2006

Lapsed

Ühtepidi on ju hea kui inimesel on ideaalid ja ettekujutus edasisest elust, teisest küljest jälle - kui lapseootajad (eriti esimese lapse) ei oleks nagu teismelised - oma ideaalsetes ettekujutustes, siis oleks neil ju palju kergem leppida sellega, mismoodi elu pärast muutub. Ühed suudavad selle paratamatusega leppida ja hakata uut elu elama, teised otsivad vana taga. Nutavad ehk isegi. Ja igatsevad aega, kui keegi ega miski ei olnud nii oluline, et selle pärast oma uitmõtteid teoks tegemata jätta. Või kasvõi lapse kasvatamine ja muud sellised asjad. Mina näiteks deklareerisin valjuhäälselt, et mina küll oma lapsele kasutatud riideid selga panema ei hakka vaid kõik saavad uued olema. Vale puha, esimene laps käiski kolm esimest aastat peaasjalikult tädilapselt päranduseks saadutes, mis omakorda olid ühelt teiselt perelt edasi tulnud. Ülejäänud sedasamuti. Ja et mul on piisavaalt järjekindlust, rahumeelt ja tasakaalukust, see osutus ka vaid ettekujutuses. Ikka tõstad häält ja kätt ja vihastad lapse peale, kes seda ülds ei vääri ja millest üldse abi ka pole. Ja samas on ta ikka maailma kõige armsam - täpselt niipalju, et unustada kõik endale lubatu ja andestada talle kõik see, mis teiste laste juures nii vastuvõetamatu tundub. Näiteks mõttetu karjumine ja hüsteeriline jonn, asjade puruks loopimine, rahaautomaadi klahvide naljapärast vajutamine (eile poes üks poiss plõksis seal niisama, ma enda omale oleks vist kohe turja karanud, aga ega ei tea ju ka, last polnud kaasas), juustest sikutamine toiduga mängimine, püksipissimine, kaua õues olemine, raha raiskamine......

4 kommentaari:

Heidi ütles ...

Oh, just eile õhtul kaotasin oma järjekindluse, rahumeele ja tasakaalukuse. Ja kellelgil ei saanud sellest parem. Oli laps õnnetu, olin ise õnnetu. Et mis sellest karjumisest ikka parem on.
Oleksin pidanud kohe jaurava lapse sülle võtma ja asjad ära klaarima. mitte oma väsimust välja elama. Kahjuks tulevad sellised arusaamised hetk liiga hilja:(
Aga lõpuks, leppisime ära.

Maret ütles ...

Õigust räägid. Olin minagi enne 1. lapse sündi enda arvates kõiketeadja laste kasvatamise suhtes. Nüüd aga mõningate teemade puhul pean oluliseks, kas minu kogemustele täiesti vasturääkiva teooria esitab lastega või lasteta inimene. Vahe on olemas. Paratamatult.

Anu ütles ...

nii ta on...

Ieska ütles ...

Aga homme, juba homme, hakkan jälle heaks. :P