reede, 18. august 2006

Raske füüsiline töö

No on siin ikka seinad. Vöhe sellest, et koos tapeediga osa krohvi (kui see muidugi oli krohv ja mitte liivakivi) alla sadas suurte lahmakatena, seisi osa nn krohvi täitsa iseseisvalt ja seina ning tema vahel oli meeter maad. No natuke vähem. Nüüd ma olen neid kraatreid usinasti täitnud ja täitnud ja kott hakkab juba otsa saama - tarmo ütles ka, et kui segukott tühjaks saab, segad juba nagu vana mees. See vispel, mis trelli otsa käib on lahe vidin küll ja segu ise nagu üks hea vahukoor või kohupiimakreem. Kuidas ta ennast seal ämbris ümber keerab ja.
Kindlasti oleks lihtsam olnud kipsplaati seina külge panna, täna tilkus higi silma ja suhu, siin on muidugi niisama ka palav, ega liigutama ei peagi. Aga igasuguseid vahvaid vidinaid jäeti mulle ilusa töö tegemiseks ja igasuguseid nõkse räägiti ka. Näiteks et kasutada tuleb kahte pahtlilabidat ja seda pikka mördialust metallasja peab ühe käega tõmbama. Ma ei jõudnud, siis tegin vedelama segu. Näis mis karatekid must siis saab, kui lihvimiseks läheb - et ikka ring paremaga ja siis teine vasemaga. Aga liivapabrihoidjaid on ainult üks. Smirgliga - oh see on ka ilus asjapuu, krohvi sirgeks ja siledaks teeb poiss, ta tahtis ka lihaseid, ma võtan pahtlipinnad, see vidin on kergem käes hoida. Ja teibiga kästi mitte koonerdada. Aga ma unustasin seda juurde osta täna. Otsime hoopis komplekti valemikaustikuid poisile. Huvitav, misk na arvavad, et need nii hirmus head asjad on, nad saavad ju täis nagu kõik teisedki vihud. .

Kommentaare ei ole: