neljapäev, 10. august 2006

Suurwesi

Suurpuhastust oleks vaja. Mis pühiks ära käegalöömistunde ja -tahtmise. Mis laseks jälle kõike korraga korralikult teha. Mitte nii, et mu suure segaduse sees sünnib üks ilus asi. Ja köögipõrand kleebib ja naksub ning aknalauad on tänavatolmustpigimustad. Autoaken oli ka väljastpoolt lausa tahmane aga selle saab lihtsamini puhtaks. Räpp ahistab isegi niipalju juba, ettahan siist jälle põgeneda. Kurgipeenrate ja kabatsokiuputuse juurde. Punased porgandid peaks ka juba suured olema. Rohu sees ei paista mahakukkuvad pisiesemed nii rõvedad vähemalt. Ja üldse on asju vähem. Aga notarid on lahti ainult kella kolmeni. Homme on muidugi ka päev, äkki isegi Müüriääre kohviku päev.

Aga ma poole veel näinud ühtegi kepikõndijat, kelle käsi taha sirgeks läheks. Nagu peab. Täna oli neid kaks paari, aga ühed kõndisid niisama ja teisel oleks keppide asemel vist kargud pidanud olema. Aga kui ma juba jooksma olen hakanud,siis kõndimisega tegelema hakata oleks vist samm tagasi. Ehki see oleks ilmselt kergem.

2 kommentaari:

Anu ütles ...

kiidan kepikõndi väga, ja minu käed kui just taha mitte, siis alla sirgeks lähevad küll. proovisin sõbrantsile ka seda õpetada, aga no ei tuld tal veel välja:) täna jätkan õppetundi.

Kajakas ütles ...

mina arvan, et valdan ka kõnnitehnikat :), aga samas ega ma videot sellest isiklikust kepitamisest näinud pole. Äkki ei käigi õigesti