esmaspäev, 11. september 2006

Jooksmistest

Tänahommikust jooksutuuri tehes mõtlesin küll, et no olid mul lapsed ikka tublid laupäevased lastejooksud ära tehes. Osavõtjaid polnud palju ja ega and mingeid esimesi kohti ka ei saanud, aga no ikkagi. Tirtsul hakkas muidugi pea valutama juba enne starti aga kuri ema käskis ikka jooksule minna, poiss oli külma kõhuga. Aga ma ise oleks ehk ka kõige rohkem selle kilomeetri jaksanud. Või kaks. Ja mitte kiiremini. Ja kindlasti mitte 15 nagu kõik ülejäänud Külmaalikas olnud täiskasvanud. Kas tuleb ka kunagi vastupidine aeg? Vaevalt küll, nemad ikka treenivad, mina niisama teen hommikvõimlemist. Aga kaalunumbreid on ikkagi rõõm vaadata. Kui neid just liiga sageli ei vaata. Hetkel see vist ongi põhiline, sest kuidas sa ikka seda rasket keret kiiremale tempole sunnid. Ehki kui ma nüüd hommikulauas lastele kamaluga kiiitust jagasin ( eks laupäeval ka muidugi) siis kuulsin, et üldse mitte kogu jäust ei joostud ja jalad võeti kõhu alt välja vaid alguses ja lõpus. Nojah, aga ega suusatajal see jooksukiirus kõige tähtsam polegi arvas leks, ja Gaidar kah. Vaadakem milline on Mae jooksutulemus - aga kuidas suusatab. Kristiina muidugi teeb kõike hästi.

Kommentaare ei ole: