neljapäev, 28. september 2006

tehnikaajastu viimane mohhikaanlane Pikal tänaval

Täna ma käisin Eesti Käsitöömajas, tänavuse Mardilaada asjus. See toimub Saku Suurhallis sel aastal, 16-19 nov. Peale paberdamist muidugi vaatasin sealmajas ka ringi, aga mitte igal pool. Ja tagasi tulin mööda Pikka tänavat, seal kus palju turistipoode, suveniire ja käsitööd müütavaid asutusi reas. Mingi imelik tunne painab aga siiani. Sõnastadagi raske.
Ühtepidi, eksju eesti ornament villasel käpikul ja seelikutriip on ilusad asjad. Aga miks eesti inimene neid nii vähe oma kodusse laseb? Miks neid vaid turistid ostavad? Kui ostavad üldse, sest käpik on kare ja ebameeldiv maavillane, mis siis et värvid ilusad. Aga kas pehmest Jussi lõngast kootud sokk (üksnes näide) on sama eestilik käsitöö, kui Elotroi karedast kootu? Või ei ole. Või kui teha lapsele lihtsalt triibuline kamps, mitte rahvariideseelikutriibuline, see vist ei kvalifitseeru ka?
Ja siis tekkis veel selline imelik tunne, et kas ambitsioonid ei ole korraga liiga suured. Äkki peaks madalamalt lendama. Samas - kuidas siis? Muul juhul oleks tegu roomamisega. Väikeselt mõtlemise häda? Kuigi ma peale eilset olen kõrvust tõstetud ja hirmus õnnelik ja ennast täis ja see peaks ju kõigile mõtetele ainult positiivselt mõjuma? Ja pealagi üteldi mulle ju juba telefonis suht selgelt, et kas teil ikka on seal ainult käsitsi tehtud asjad või on masinkudumid? andes mõista, et siis masinkudumeid on juba liigagi palju. Need kuigi just müüvad. Tehnikaajastu ikkagi.

Aga kindad olid imeilusad küll. Mina tahan endale maasikate ja rukkililledega valgeid sõrmikuid. Neid ei olnud seal. Küllap tuleb selleks novembrit oodata.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mina mõtlen vahel nendes käsitööpoodides, et miks nii paljud müüjad seal venelased on. Enamus käsitöö- ja suveniiripoode kuulub ju suurepärasele vene firmale Zlobin suveniir. Eesti käpikud merevaigu ja muu träni vahel ...
N.

Krentu ütles ...

Mina olen alati selle poolt, et igasugu rahvakunsti elemente tänapäevasemasse vormi panna. Klassika peab muidugi jääma, aga et see liiga kaugeks ei jääks, tuleks seda tänapäevastada pisut.