teisipäev, 17. oktoober 2006

Kõik lõngad on lusad ja head

Ilusaid väljendeid ma armastan. Juulimaalil oli see lause: Paljudes blogides on väga kirglikult välja toodud pildikesed heitlustest, kus lõngad on seljatanud inimliku tahte. Sama juhtus nädalavahetusel ka minuga.
Ja see juhtus minugagi. Tutikeste tegemise tarvikuid oli vaja peale seda, kui ma Elsa omad ära lõhkusin. Kogemata, ausõna, need on ikka päris haprad asjad, kogu naiseiluga ei maksa peale heita. Aga need on ka tõeliselt head asjad, muidugi saab vanamoodsalt ja kokkuhoidlikult ka papirõngastele tutteteha, aga ilmselt, kes korra proovinud uut moodi, see vanamoodi enam ei taha. Mujalt eriti ei osanudki otsida, Harrietist ikka. Neil seal aga mõnus Capri pakkumine. Ja kaugel see suvigi siis enam. Mitte et mul seda vaja olnuks, aga natuke nadi ainult tarvikutega piirduda, ikka lõnga ka vaja. Ja siis veel natuke hõbelõnga ka,sest mingil lähiajal ju ka jõulud tulemas. NIng oligi inimlik tahe ja kindlameelsus kadunud. Ja homme lubasin veel Pireti Kaubamaja alla lõngapoodi viia. Aga kuivõrd ma kord endlae lubasin et lõnga ostan siis kui mingi raha sellega teenida õnnestub, siis natuke jälle võib. Vedas.

1 kommentaar:

Elsa ütles ...

Ei tasu muidugi mainimata jätta, et esimese maandumise neil hapratel asjadel tegin mina oma jõulise neipõlvega... ;)