reede, 13. oktoober 2006

Mitte miskit erilist ega hingeminevat

litsalt kadedaks teeb, kuidas mõnel on nii palju lõngu ja lõnga. Seda rohelist Novita 7 venda tveedi mäletan isegi, tegin sellest vähemal tühe kampsuni (huvitav kellele?) ja siis ülejäägist ühe õlaräti koos Tango lõngaga. Jube soe ja mõnus oli.
Mikspärast aga mul pole selliseid seismajäänud ideid ja lõngakotte, korvid ja riiulid on ainult üksikuid tutsakaid ja palju isevärvi kerasid täis. Lõngahamstriks ma ilmselt ei kvalifitseeru, kõik läheb enam-vähem kohe käiku. Kooner olen, vaat mis. Ja ega ruumi ka enam pole kuskil. Vist. Näppimas käin ju küll, ja mitte just vähe, aga ostan konkreetse idee jaoks ja teen selle vist ikka enam-vähem valmis ka. Ikka arutult ilusat värvi või koostist kokku ei osta. LÕngad on ju kallid ikka ka? Ja odavad ei ole jälle eriti mõnusad. Seda Prisma-Liisatnüüd ostsin 10 krooni tokk, aga sellest saab ka kampsun kohe valmis. Ja Abakhanist meriino-polüamiidi kohevat, agasellest on ka juba päris konkreetne asi pooleli. Midagi peaks ära ka lõpetama:) Näiteks valgest lõngast pitsilise peleriini.
Täpsuse huvides tuleb mainida, et lilla ja punane Jussi siiski veel seisab praegu kapis ja ostetud sai ka täitsa ilma ideeta. Aga idee tuli koos palmikkampsunite raaamatuga. Ja üks kollane hunnik viskoosist Brilla-lõnga. Suvise asja jaoks. Aga see on ju näputäis kui tõsiste tegijatega võrrelda. Ja mina veel mõtlesin...

Pireti pisike põnn on jube jutukas, kui Mardiga võrrelda. Loomulikult, ta saab ju õega jutustada, mis meie vanainimesed siin ei räägi ju lapsega. Ja raamatute ettelugemist ta ikka veel ei taha. Aga BBC hommikused lastesaated meeldivad. Ma arvan, et ta hakkab rääkima inglise keeles.

Ja vankri müüsin maha. Oma meelest kiiresti ja odavalt. Sest vankrikorvi andsin lausa niisama, sest selgus et koer oli selle vahepeal jõudnud ikkagi ära määrida. Niimoodi, et toas see eriti välja ei paistnudki, aga õues päikese käes oli lausa rõve. Ma olin valmis selle lausa ära viskama, kuigi seebi ja veega ilmselt saab puhtaks ka. Aga ostjast on kahju. Ta ju lootis ilmselt ikka kohe kasutuskõlblikku ilusat asja. Ja endal jube piinlik, sest ma oleks võinud seda ju enne korralikult üle vaadata ja korda teha, mitte jätta nüüd selline räpakolli mulje. Kuigi, mis mulje, ma seda ju olengi. Ega hooli eriti sellest, mis endal ümber on. Suuremad tolmurullid ime ikka kokku vahel ja vetsupoti pesin ka puhtaks täna. Täitsa lootusetu vist ikka ei ole. Aga inetusti läks küll.
Turvahäll on veel, see vist on ikka ka väikeseks jäänud.

Kommentaare ei ole: