teisipäev, 3. oktoober 2006

Sillad põlevad

Avaliku infoga on ka ikka veel nii, et olgu kuitahes avalik, salgad ikka maha. Lihtsalt seisukoha kujundamine võtab kaua aega. Isegi kui otsuse küpsemine on kaua aega võtnud. Isegi aastaid. Võib-olla ma siiski väga ei taha lahkuda. Võib-olla ma siiski olen neis inimestes kinni. A-s ja kES-s kindlasti, ja tglt kõigis teistes ka (või no mitte just kõigis). Ja kui ma nö viimasele külastusele lähen, ma hakkan ilmselt nutma. Aga siis on ilmselt hea hetk meelde tuletada neid sõnu, mida ise olen teistele ütelnud nende kõhkluste puhul. Töösõbrad jne. Ja see ka ju, et tööle peab tahtma minna igal hommikul, mitte ainult siis kui palgapäev on või veiniõhtu ootab. Igastahes paber sai kirjutatud ja vestlus sai vesteldud.
Mis palgapäeva puutub - siis lapsehoidjad on tänapäeval ikka kallid küll, kui neid niimoodi korrektselt palgata. Aga samas - kas ma tahaksin, et mu last hoiaks keegi, kelle peale kindel olla ei saa. Või kas minuga sobiks kokku teadmine, et hoidja petab riiki ja riskib sellega, et tal haiguskindlustust ega pensionipõlve oodata ei ole. Ja mingit jalust nõtra vanainimest ju ka ei taha, ikka elujõus ja säravate silmadega inimene võiks olla. Praegu paistab, et tema nimi on Anne. Ning natuke jääb mulle ka puhtalt kätte, et huulepulk või uus must pintsak osta. Neid hakkab vist vaja minema kohe varsti.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Head uut algust ja asjade sujumist soovib Nin.

Heidi ütles ...

Nii ta läheb - alguses üks huulepulk, siis kaks:P
Edu igal juhul!