teisipäev, 24. oktoober 2006

Tahan ja tahan

Tahaks ka midagi ilusat kirjutada. Nagu Krentu või sisukat nagu Väikekass. Aga ei midagi sellist. Igapäevaelu on igapäevaelu, kuigi see praegune on rohkem nagu just nagu rutiinist-välja-elu. Ega see poole päeva pealt töölt ära tulemine pole mingi hea asi, kõikn jääb pooleli ja kodus võib ju lugeda küll, lugeisn ka, aga see pole see, see on nagu vabanduse otsimine. Ja vanaema saab ka lapselapsega väga hästi läbi.Peale selle, et tal praegu äge konjuktiviit on, polegi nagu midagi kurta. Noh ja lastele tehti rohkes rasvas praetud kartuleid. Aga neid ei pidanud mina ju sööma. Söögiisu nagu üldse eriti ei ole. Ei päeval ega õhtul. Uudsuse ärevus. Homme pean hakkama mingeid numbreid vataama, mille tähendust oskan praeguvaid õrnalt aimata. Tõenäoliselt on väga tähtsad numbrid ja see on üks olulisemaid töölõike üldse, kõige muuta saab hakkama. Ning poodi pole ka üldse jõudnud. Peaaegu. Täna sain natuke lõngapoodi Müürivahes, sest see jäi teepeale, kui pontsot omanikule kätte viisin. Aga või ma siis täisin sealt midagi osta. Kuigi täheldasin küll, et seal oli mõnusaid siidiseid paelu, millest ühe töö-juurde pluusi teha saaks.

Kaunitar ja geenuis lõppes äärmiselt tobedalt. Niipaljukest kui ma vaadata viitsisin. Aga minu huumorimeelega sobis parimal moel see Tartu tudeng, Lauri vist või? Igastahes meenutas väga Taunot. Äkki oli vend või midagi- no nii hääl kui keel olid väga sarnased. Ma ei küsinud

Kommentaare ei ole: