teisipäev, 10. oktoober 2006

Varjatud kaamera

Tundub ju kummaline, et on tänapäeval veel noori käsitöötegijaid inimesi, kellest internet suure kaarega mööda käib ja kes ei tea midagi ei kullaketrajatest, käsitööblogidest ega isegi Ietegijatest. Aga see-eest teab ja teeb vitraazi, eriilmelisi kaarte, värvib imelisi lillepotte ja koob ja heegeldab vaipu ja igasuguseid muid asju. Ja kellel on sama tunne nagu minul omal ajal - selgub, et ei olegi üksinda selline friik vaid teisi selliseid on ka, kes istuvad ja koovad ja tunnevad kahju igast minutist, mida ei saa käsitööle kulutada. Hea, et ta nädalavahetusel messile satttus, ja tore et ta täna kohvikukoosolekule tuli. Ja küllap tuleb ta siis veelgi. Kui see nüüd mingi "varjatud kaamera" nali just ei olnud. Sest nii ei saa ju tegelikult olla. Või saab?

Aga see juhtum on järjekordne näide sellest, et internet ei ole ainus eluvorm siiski. Aga tänu sellele on palju muutunud.

Kommentaare ei ole: