esmaspäev, 6. november 2006

kaardist

Hea meel on, et sain ema jälle natuke käsitöölainele tagasi. Tillukesi ristpistemotiive tikkima, et sis neist kaarte teha. Muidu ikka, et kellel seda vaja on ja kellel seda vaja on ja mida mina kogu aeg koon ja kas ma juba pole kõike ära kudunud selle aja jooksul. Äkki nüüd õnnestub Madilaadal leida keegi, kellel neid vaja on. Ja kui ei ole, siis võib ise jõulukaartideks saata ka ju. Ostsin natuke kaarditoorikuid ja tekstiililiimi ka ja siis saan liimima hakata.Lodoetavasti ei riku ma oma liimimisega neid ilusaid pilte ja ilusat mõtet ära.

Aga positiivse pealt natuke viib skaala nulli poole see, et ta hea meelega teeb lastele ebatervislikke rasvaseid toite. Sest need maitsevad. Olen siiani suutnud vältida, aga nagu see on, kunangi ei tea, kas solvad sedaviisi tegijat. Ag miks ta siis ei hooli mu ütlemisest, et soola ja pipart võiks vähem olla, sest neid saab ju igaüks ise pärast lisada. Ja supis lõikus juurvilja ka niii tillukestesks tükkideks, et enam ei saanud üldse aru, mida sööd. Üks puder kõik. Peaaegu püree. Ja kui ma ise teen, siis tükeldab pärast veel üle. Pähh

1 kommentaar:

krista ütles ...

vot see on see asi emadega... ise olen äärmiselt tänulik, kui ta mu lapsega tegeleb ja Ketlinile ka nii meeldib..... aga samas ikka käib jõnks läbi kui ma ta sealt nagu kubujussi eest leian... eile näiteks oli lapsel toas seljas paks fliis ja jalas sukapüksid ja teksased... kui ma siis ütlesin, et ta õue läheb ju peaaegu sama paksult, sain pärast mehe käest pahandada, et sa ei muuda ju selle ütlemisega midagi :)))... ükskord oli tal isegi sall toas kaelas....

ja kokkuvõttes on nüüd lapsel nohu ja köha...huvitav kuidas :))))