neljapäev, 2. november 2006

Tunnustamata mõttehiiglusest

Kas pole tore artikkel Postimehes . Olgu artikliga kuidas on, aga Pajula sõnaseadmisoskus väljendub nii imeliselt selles kommentaari viimases lauses.

Poja panin aktsiamängu mängima. Aga paistab et nagu muid elu koostisosi, ei võta ta ka seda tegevust tõsiselt. Ostis natuke Olympicu aktsiaid ja kõik. Noor siis ikka veel. Või kes teab.

Ja ühe väikese tüdruku kampsuni võtsin kududa. Üllatus-üllatus, ei tahetud roosat asja, taheti rohelise sinisetriibulisest Woolist. Mul hea meel ebatraditsioonilise maitse üle, muidugi.

Täna võtsin päeval endale natuke aega värskeks õhuks ja tõin endale hulga Katia Nepali koju. Et siis mingil vabal hetkel sellest midagi mõnusat meisterdada. Fantastilised värvid, fantastilised. Kuna saab jämeda vardaga kududa, siis ma arvan, ets ee saab ruttu valmis. Kuigi alustada ei saa, sest kampsun ja müts ju ootavad. Et see tellimus siis ka just nüüd pidi tulema:)

Kommentaare ei ole: