laupäev, 16. august 2008

Pikk jutt sallipäevast

Mis seal Haapsalus  veel oli? Vihma oli vähe, tõesti, ei pannudki nagu tähele, eks tsipake ikka, aga just selline minu lemmikvihm, mis ajab juuksed kergelt lokki ja märjaks ei tee. Sõidu ajal kudusin kahe ringvardaga sokke, mitte ei harjutanud pitsi, nagu oleks võinud.

parkisin auto Neidude tänavale - ilus nimi sel, selline mitmetähenduslik. Siis tippasin Kuursaali, kus igal aastal Haapsalu salli päev toimunud on. Registreerimisel nad ikka küsivad aadressi ja ametit, vanustki, ehki ma aru ei saa, miks.  ametit ei osanudki nimetada. Kas ma olen vabakutseline tõlk äkki? Või see, mida õppinud olen. Seekord sai ametiks vist ema. või kodune ülalpeetav.

Kuna Elen oli juba platseerunud õpituppa, läksin kah ja sain kohe ka korüfeedelt teada, kuidas oleks õige serva maha kududa ja kuidas teha nuppu nii nagu nad Haapsalus seda teevad. Aga oh õnnetust ja püha ebaõiglust - mu nn "võistlusmustris" ei olnud

ühtegi nuppu. Järelikult oli kasu omaenda tarkusest kaasa võetud peenematest varrastest. 

Käsitöölaat oli ka ilmale kohaselt selline vaikne ja tagasihoidlik, patsijuustu ei olnudki. Pühapäevane päev oli aga palju elavam ja nagu päris. Aga seal olid vahvad puust mänguasjad ja Mart sai endale ühe OÜ Dinoxo arendava vidina. Samas oli selline päris suur ja omajagu mõnusa hõnguga laat, aga tuttavad laadalised väitsid kah nag ühest suust, et eks ikka mida sügise poole, seda rohkem väsinud juba. Kuursaalis sallipäeval aga olid üleval ka sellised ja teised ilusad uuemad mustrituletised. NIng vähe vanemad ka, musteid sai hinnata, ja autor kestvad kiiduavaldused. Aga kohalikud meistrid ei tahtnud oma allikaid avaldada ega mustreid jagada.  Ei olevat neil kavas ka raamatusse neid raiuda. Ikka peab ise pildi järgi leiutama hakkama. 

Lisaks olid toredad suveniirid tehtud, räti pitsmuster kotile trükitud, salli kudumisõpetus sees, ilma mustrita!!!kahjuks, aga seda saab Pitsilistest Koekirjadest, või Linda Elgase rätiraamatust, mida mul nüüd kaks on. Ja siis oli oksjonl ka selline vardakott, mustri ja lõngakera-varrastega, aga minul ebapiisavalt sularaha ja tegelikult tahtsin ma ju ainuklt seda kotti. Mille ma pühapäeval ka sain, sest ehki neid Ehte tn poes ju müügil polnud, tuli käsitööseltsi esinaine ja tõi mulle selle. Minusugusel parim suveniir Haapsalust, olgem ausad. 

selle aasta võitlusel polnudki rohkem kui 7 osavõtjat, nr 5 oli Elen ja nr 9 ma ise. Ei mingeid masse ega trügimist. Ja ka mustrid olid erinevad, mis mõjutas ju nii valmissaamist kui üldist väljanägemist. Aga tähtis ei ole võit vaid osavõtt ja kui saaks midagi teha, et osavõtt järgmisel aastal arvukam oleks, ma teeks seda, Tiina arvas, et pidanuksin varem kirjutama, et selline võistukudumine laupeval on. Ja mina arvasin, et tema suurim pitsikuduja, teab seda niigi. Näe ei teadnud, aga järgmisel aastal, ma loodan, teavad seda juba rohkemad. Ning siis on ka tase sedavõrd kõrgem.

5 kommentaari:

KK ütles ...

Jah, palun anna varem märku:). Ma ei tea, miks aga mul juba teist aastat tuleb see sallipäev ootamatusena.
Tore oleks lihtsalt pealtvaataja olla.
Kas see võistlus niiviisi oligi, et jagati mustrid ja kõik hakkasid korraga kuduma? Ja kes enne valmis või kuidas? Täitsa põnev.

Tiiu ütles ...

Tere! Mina olen Sinu blogi kauaaegne lugeja. Olin ka ise laupäeval Haapsalus kuid võistlusest osa ei võtnud. Palju õnne!
Kas mul oleks kuidagi võimalik seda Rätiraamatut kasutada? Palun vasta !
Tiiu
sepptiiu@hotmail.com

Terje ütles ...

Tiiu, nagu mainisin, on mul neid kaks ja ühe olen nõus millegi sama hea vastu vahetama küll, tglt saab ka laenata,
Kirjuta mulle meilile: tee.vee@mail.ee, täpsustame siis

Tiina ütles ...

Lugesin veelkord ning tekitasin enda jaoks küsimuse: kuidas oleks siis õige serva maha kududa?

Terje ütles ...

Õige on siis mõlemad mahakootavad silmused parempidi läbi kududa ja siis veel omakorda parempidi kokku. Ja nii järgmised ka. Kui ma nüd õigesti mäletan ikka.