teisipäev, 28. oktoober 2008

pealkirjata mõte

Pärast tänast järjekordset värvidega plökerdamist (ainult aknakleepsud siiski) tabas mind jälle mõte, et aga..., kui äkki..., ehk et kui ma siiski oleksin läinud kunstikooli tollal, mis siis, et ma joonistada ei osanud, äkki tänaseks oleks osanud. Siidi katsusin täna näpuga ja vildinõelaga vaid, aga oh neid ohjamatuid maailmu selles imepisikeses toas. Ma nii väga loodan, et minus kuskil sees on peidus see pisike miski, mis lihtsalt otsib ja ootab lahtilaskmist. Lüket piiride purustamiseks. Eks see tunne läheb paari päeva pärast muidugi üle, aga siiski.

Kommentaare ei ole: