teisipäev, 16. detsember 2008

kooritud keelega

Keetsin just kilo keelt. Ja koorisin. See polnudki nii raske, aga tohutult ebamugav. Kõik kohad lihakaapeid täis. Ja kaua tuleb teda ju keeta, ikka mitu tundi. Ehki pakendil olnud kiri ütles, et kuumuta 75 kraadises vees, nagu see olekski kõik. Selles astmes polnud veel pehmegi. Miks selline juhend, aru ei saa. Aga nüüd ma tarretan ta hernestega veel ära ka. vähemalt osa. Teisest osas võiks salai teha ja kolmanda lihtsalt võileivakatteks. Ehki keel on ka puhta paljalt jube mõnus. Imelik, aga vahel on nö rupskid paremad kui liha ise. Näiteks saba. ja maks, kuigi see õnnestub harva.

5 kommentaari:

Annu ütles ...

mm, keel... ma ostan tavaliselt kaubamaja kulinaarialetist.
miks tal juhend peal oli? ma tahaks ka juhendiga liha osta:D

Monica ütles ...

oi keelt pole julenud proovida:)
Aga maks on suur lemmik, miks siis ei taha õnnestuda, äkki oskan nippe jagada;) ?

Terje ütles ...

Maks kuivab enamasti mul kuidagi ära ja ei tule üldse selline nagu vanasti koolis lõunaks antu. SEal oli neil mingi suurköögi nipp ilmselt.

Monica ütles ...

Haa! Maksa puhul on 2 põhinippi need et maksa praetakse (pruunistatkse) lühikest aega piisavas rasvas, seejärel (kastmeks) keetmisel on oluline et keeta tegelikult üsna lühikest aega võrreldes lihaga. Kauem keetes muutub tihkeks, kõvaks ja vintskeks;) Vanaemalt pärandatud nipid;) Võiksin jagada ka imehead maksakstme repsepti ( see porganidribadega pruun kaste) aga pole bogindusega nii kursis, äkki siia kommentaaridesse ei sobi panna? Meie teeme päris tihti suure poti maksakastet, nämm-nämm:)

Monica ütles ...

Kirjutasin retsepti siia http://monijutud.blogspot.com