teisipäev, 17. veebruar 2009

INterweave knits artiklid on alati väga mõnusad lugemised. Täna ma näiteks lugesin seda: The Thinking Knitter: Start as Many New Projects as You Can -Vicki Square. See tükk  ülistas kudumist kui protsessi, mitte kui suurt sotsialistlikku võistlust, kes enne ja kes rohkem valmis jõuab. Ja tõsi ta on, stress käsitöö puhul surmab selle. Aga eks  Eestlane minus otsib ikka kõikjalt seda eduelamust ja tõtt-öelda on maru vahva ka, kui midagi valmis saab ja ei jää kapinurka vedelema. Et vähemalt on üks asi maailmas, mida oskad ja millega hakkama saad, olgu muudega kuidas on. Aga ka selles igaveses pooleliolemises ja mitmete asjade pooleliolemises peab oskama head ja kasulikku näha. Ja seda seal kirjutatigi. Väga hästi ja õieti kirjutati. Peab oskama nautida, peab oskama keskenduda sellele osale tegevusest, mis naudingut pakub. Kahtlemata on selelks algus - kõigepealt õige lõnga leidmine, meeldiv vestlus poemüüjaga, katsuda näpu vahel ja ahhetada "milline lõng!", laparta ajakirju ja leida see õige muster, väike proovilapp, esimesed read ja mõte, kui mõnus on kududa. Ja kui jääbki lõng seisma või töö pooleli, on ka see alati millekski hea.

Kommentaare ei ole: