teisipäev, 3. veebruar 2009

Tehakse ikka häid raamatuid

Raske on jätta märkimata, et Kihnu Roosi "Elu Mõnu" on maailmatuma imelisim raamat. Nagu ka Kindakirjad, aga teistmoodi. Loed ja imetled, imetled ja loed. Maailm avardub ja samas muutub nii lähedaseks, nii väikeseks ja armsaks.

Ehki see ei ole päris nii, et lähed lihtsat Kihnu ja see kogu imeline maailm avaneb su ees nagu nõiaväel. Ma minevasui käisin ju, ei avanenud miskit niisama, isegi ühtegi tanumal käivat ja kuduvat kihnu naist ei näinud, ise vist olin ainuke, kes sadamas heegeldas. 

1 kommentaar:

KK ütles ...

Ma olen sama mõelnud nende väljamaalaste suhtes, kes Eestist omale mingi ideaalse kuduriigi sümboli on teinud.
Sügisel käis üks paar, kes sõitis ka Kihnu ning need kommentaarid, mis pärast tulid, olid ikka suht tagasihoidlikud. Ma foorumites vahel loen ja mõtlen, et kas peaks seda drive`i maha võtma või las avastavad ise :)