pühapäev, 29. märts 2009

Koera sabast on ka vaja üle saada.

Et mul on nüüd uus õmblusmasin,on kange kihk kogu aeg ka õmmelda. Õnneks ma olen sellest nii kaua unistanud, et igasugust pahna on kõrale pandud ja nüüd on aeg seda kõrvalepandut kasutama hakata, vanu riideid parandama ja tuunima hakata. Mingil meeltesegaduse hetkel veel vana õmblusmasina taga istudes ja ennast kirudes, tegin hulga tilluksetest ruutudest lapikesi. Õnneks mitte ühekaupa, nipalju oidu ikka oli, et lugesin ka kiirmeetoditest ja nii valmis neid neljalapiruute ikka korraga hulgi. Nüüd ma siis õmblesin nad kokku. Mingit lapitöölist või aktiivset taaskasutajat (a la Krentu) minust vist ikka ei saa, vähemalt mitte niipea. Seegi pilt siin ei sobi mitte valmis töö eksponeerimiseks vaid kui illustratsioon esimestest sammudest keerulises õmblusmaailmas. Eesmärk on muidugi õilils, vanad teksad jms maale diivanvoodi katteks. natuke on veel jäänud...

2 kommentaari:

Koduhaldjas ütles ...

hohohoo!
tublid edusammud sul!

Anonüümne ütles ...

ilus asi ilusa mustri ja värvidega:)
jaksu:)

Annika