esmaspäev, 30. märts 2009

Lihavõttemunad?

Mida kõike inimene ka ei tee, et ebameeldivate kohustuste täitmist edasi lükata. Õmblemisest ma ei räägi, see pole kohustus, aga on teisi ja oluliselt rohkem negatiivset emotsiooni tekitavaid asju. Mis tuleks ruttu ära teha, selle asemel et edasi lükata. Kuid mina tegin hoopis vannipalle, õigemini lihavõtte lähenemisele kohaselt siis -mune. Vahepeal müüdi poes, samuti lihavõtte lähenemisele kohaselt plastikümbrises muna, millest koorus vees tibu (kunagi ma nägin sellist loehepojakest, see võib-olla oli ilus, aga tibu oli koorunult küll üpris rõve. Koorumise hetk oli armas ja nunnu küll). Selle muna kest sobis vormiks väga hästi, sest koosnes kahest poolest, mida sai kokku panna.. Kokku segatud on samad ained, mida sisaldavad pmst ka stendersi seebipoest ostetud vannipallid, aga mida nood täpselt sisaldavad, ega seda ju ka täpselt ei tea. Meil igastahes lõhnab jälle kõik kookose ja metspähkli järele. Materjalid mõistagi Hobipunktist. Peale värskelt valmimist olid munad sellised pehmekesed, täna peale 24 tundi seismist juba tihked ja kõvad ning ei deformeeru kergesti. Munakesed on asetatud imeilusa pajalapi peale, mille valmistas Koduhaldjas. Munade õpetuse ja juhise leiab Hobipunkti ideepangast

1 kommentaar:

Jutupaunik ütles ...

kuidagi väga kevadiselt mõnusad värvid on ja munad :)