reede, 24. aprill 2009

Reede

Päike paistab. sinililled õitsevad. laps on rõõmus ja kasvab vist suureks. Väike poiss o väga-väga oma suure venna nägu. Kes on ka juba täitsa suure mehe nägu. aeg-ajalt on seal näha isegi tädipoeg Uku moodi vastupandamatuid lohukesi põskedes. aga ta ei lase ju ennast pildistada. õietolm on ninas ja nina vesine. Ja umbes vist esimest või teist korda elus nägin ma klaaspärleid, mis mulle tõesti meeldisid. Mustad ja valged ja läbipaistvad. Suured ja väikesed, lapikud ja kandilised ja ümmargused muidugi ka. Ning need tillukeste lilledega. sellises šikid ja sophistcated, mitte lihtsalt tilulilu ja värviline klaas. peaaegu nagu klaasist vabadusesammas. Äkki ma hakkan isegi niimoodi ehteid kandma. puupärlitest kõrvakaid, mida kai mulle meisterdas , olen isegi juba kaks korda kandnud. Kunagi kajaka nikerdatud punaseid pisut rohkemgi. Mõni ilus pärikee võiks ju ka olla. Lavendliseebi täna igastahes sain.

Kommentaare ei ole: