neljapäev, 14. mai 2009

ehted

Niikaua, kui ma üritasin pärleid ja vidinaid viisakalt ja korralikult sümmeetria abil ritta ajada, tulemus mulle ei meeldinud. Kohe üleüldse ei meeldinud. Aga lapsele oli ju kingitust vaja, väike harakas nagu ta on. ja nii need vidinad sinna traadi otsa siis niisama läksidki, kui nad seal laua peal juba seisid ja traat kah. Traadiotste keeramise kõrgem kunst sooritati minu eest ära ja ülejäänu oli juba lust ja lillepidu. Ei, tegelikult ikka natuke võõras asi, ei ütleks et ma nüüd mingit erilist naudingut tundsin, aga valmis asja oli tore vaadata küll. Pilti ma muidugi endiselt teha ei oska. Samas ei saa välistada, et see võib ka meeldima hakata, sest nood india pärlid on ikka jube vahvad naturaalse kalliskivi moodi, ilma igasuguse lisatagi. Emale tegin ka kaelakee, pisikeste lilleliste millieforide ja muude must-valgete pudidega, aga see jäi pildistamata. aga pikkus tundus õige ja muidu oli ka vahva - jälle ilma igasuguse sümmeetriata. Aga kontseptsiooni ja ideega. Kui ma oskaks nüüd ka neid traadiotsi keerata, siis võiks ju tüdrukutele laupäeval lausa sellise töötoa teha, et ajage aga pärleid traadi otsa ja vaatame mis saab. aga meil vist ei jää eriti aega.

Kommentaare ei ole: