teisipäev, 5. mai 2009

Kiidulaul

Viimasel ajal jõuan üha vähem internetimaailma. Aga täna jõudsin ajakirjamaailma, sest ostsin EEsti NAise. Oh, see ajakiri on mulle alati meeldinud, laspepõlvest saadik, kui ma paraegu vaatan noid vanu kuhjasid ja lappan neid maal õunapuua all sisestat pidades, siis polegi vist olnud aega, kus see ajakiri poleks lummanud. Lapsena omamoodi - täiskasvanute maailm ikka tõmbab. Täna aga - üle aegade supernumber jälle. Igasuguseid huvitavaid asju leidis. Ilukudujast näiteks. Ja suva sukavabrikust - veel ja veel uusi rahvuslike mustrite ja motiividega sukamudeleid tulemas - ja nad veel imestavad, et kuidas nood nii populaarseiks said - ammu olnuks aeg ja ammu oleks aeg ka igasugusatel marketitel aru saada, et just neid tuleb müüa. Ja siis veel see ja teine ja kolmas artikkel. Ei olnudki väga kergemeelsed ja mittemidagiütlevad. Ütlesid küll ja palju. Ainuke viga vast, et liiga lühikesed. Kõike oli, aga oleks võinud olla natuke vähem, kuid pikemalt. Tõesti. Hakkad lugema ja juba läbi. Ei pea ju kõik head asjad ühes numbris ära olema, las midagi head jääb ka järgmistesse, ma tahan neid veel. Olgugi juubelinumber. Ja EN maasikasokke tegelikult tahaks ka. Ja pildid olid ilusad, EN toimetusest näiteks ja eelmsitest toimetajatest - see osa oli minusugusele ajaloohingele väga paitav. Telliks? tekkis tunne nagu palju kordi varemgi. Siiani jäänud tellimata. Mis lugemisväärtust pole muidugi vähendanud. Ja huvitav, ma olen anned ja stiilid enamasti vanapaberisse visanud, EN on alles. Nagu traditsiooni hoides, et minu tütar saaks ka kahekümne aasta pärast suvel neid õunapuu all lugeda. Nagunii loeb.

2 kommentaari:

Kratt ütles ...

minul on tellitud, juba mitu aastat. just pikendasin tellimust.
aga mulle tundub, et uue peatoimetaja tulekuga seoses on ajakiri lahjemaks/sisutumaks jäänud. tegelikult on paari numbri järgi ehk vara veel järeldusi teha.
vaatame...

oravake ütles ...

Mul on see ka juba aastaid põhjusmõtteliselt ainus ajakiri, mis kindlalt käib. Teised on vahelduva eduga. Ja alles hoian ma need ka. :) Polegi mõelnud, miks. Ilmselt istuvad kusagil alateadvuses need vihmased suvepäevad, kui ma istusin maal pööningul ja lugesin seal eestiaegseid "Mareteid" ja "Eesti Naisi" - vanaemal oli kumbagi paar aastakäiku.