reede, 29. mai 2009

KUI MA 85 AASTAL ENDALE MATS Traadi kogutud teosed ostsin, siis "kohvioad" oli vaieldamatu lemik. Ja "maasti õunapuu ja..." samuti. Praegu vaatan seda etendust telkust, lõpuks. Enne polnd näinudki, hoolimata sellest suurest veinipudelist ja enda täiskaanimise tahtmisest suudan veel etendust nautida, Pool pudelit on veel alles ka ja nad tegid reklaamipausi, uudisteminuti. Aga vein tuleb ära juua Casa de la Ermita, kahjuks täna üksipäini.

1 kommentaar:

KK ütles ...

Mul oli meeles, et see oli väga sürr etendus. Eile kui ma tööasjade kõrvalt poole silmaga kontoris seda vaatasin (täpsem oleks: poole kõrvaga kuulsin, sest telekas on nii kaugel), siis tundus see kohviteema lõputu :D. Eks omajagu vürtsi lisas see ka, et meil sai kontoris piim otsa ja ma ilma õhtuti ei joo. Kaasaelamismeeleolu ühesõnaga.