pühapäev, 24. mai 2009

pesto ja virts

Nõgesed said valmis ja pesto samuti. Tõesti, milleks meile basiilik, kui kuuriseina ääres on nii väärtuslik rohelise tooraine allikas omast käest võtta. Tõsi, lõhn puudub. See spetsiifiline, mis annaks kohe teise tuppa tunda, mida köögis põristatakse. Nõgesel pole ju. Tegin sama retsepti järgi, mis basiilikutest. Põhimõtteliselt:) asendades basiilikud nõgesega, piiniaseemned kõrvitsaseemnetega ja oliivõli rapsiõliga. Kogumaine värk siis põhimõtteliselt. Väliskülalistest parmesani juust ja küüslauk olid siiski ka. Ühed retseptid käsevad soola lisada, teised mitte, seekord pigem oleks võinud vähem panna küll. Peale pesto saab nõgest ju veel väetisena kasutada - ämbritäis nõgesepealseid ja vesi ja nädal-kaks käärida. Eelmisel aastal katsetasin selle võlujõudu porrulaukude peal. Ühte peenart kastsin tavaliselt, teisele lisasin kastmiseveele sortsu nõgesevirtsa. Tõsi, mitte iga kord vaid hooti ja vahetevahel, aga tulemus üllatas ikka tõeliselt. Nõgeseväetist saanud porrulaugud vohasid. Ja nõgesesupp on ju ka proovitud ning heaks kiidetud roog ometigi.

Kommentaare ei ole: