kolmapäev, 10. juuni 2009

Esimene

Mingil põhjusel ma enam ei mäleta, kust ma selle pojengijupi sain. Kelleltki healt inimeselt igastahes ja mõned aastad tagasi. Ta on mu pojengidest kõige varasem, hapram ja esimene ikka tundub ilusaim. eelmisel aastal oli sel üks hädine õieke, sel korral juba rohkem. Sellist helelillat nägin esimest korda. Vanaemal oli ka kunagi taoline lihtsa õiega pojeng, aga too oli tulipunane ja oma lapsepõlve muinasjutumängud mängisin selle lillepõõsa all. Tulipunast lillekest loomulikult. Vaevalt see nüüd meie muld on, mis õied lillakaks loonud on, ju se ikka sordierinevus ole. Aga tumepunast tahaks ju ikka ka.

Kommentaare ei ole: