reede, 31. juuli 2009

Seebi tegemisest nii- ja naapidi

keegi ei jõua kunagi kõiki retsepte ära katsetada, vist. aga mage ka, kui jagad retsepte, mis tegelikult ei tööta - mis siis, et autoriteetsetes allikates heaks ja usaldusväärseks peetud, ikka tuleb ise järele proovida. ja igasuguseid asju olen lugenud castile seebi kohta - ehk see kõige vanem oliiviõlist tehtu, mis originaalis tõesti siis 100% oliiviõlist koosneb. Enamik tänapäevaseid külmprotsessi kasutajaid siiski lisab suurema või vähema koguse kookosrasva elik palmiõli vms. Et vaht parem ja seep tugevam. Aga võib ju siiski proovida ka seda esimest - tehtud-mõeldud.

Juuresoleval pildil siis näha ka. 

Kogemuslikke näpunäiteid kah:

  • 1. Seebistumine toimub sama kaua kui teistel retseptidel, suht kõrge kuumus on parem ja ilmselt kohene soojus ja pikalt soojas olemine mõjub paremini. 
  • 2. Ektra neitsi õli asemel tuleb valida Pomace, ehk viimase pressi jääkidest valmistatud kõige kehvem (söögitegemise mõttes) õli, mida eksitavalt siiski poes õli- ja mitte seebiriiulil müüakse.
  • 3. Tahkumine, järelvalmimine võtab kaua-kaua aega ja kreemjas ning pehme oli ta ka veel 48 tundi hiljem, aga ma siiski lõikasin lahti, et selles veenduda. Sellest siis ka need karvased ääred, mida hiljem kui asi tahkemaks kuivab, siluda saab. Ja lahti lõikama pab, et asi saaks ka ühtlaselt igalt poolt, sh keskelt ära kuivada siiski. Kuigi ehk homme oleks võib-olla juba veel tahkem olnud, aga kes see siis täpselt teadis. Tehnoloogiast lugesin veel, et pikka tahkumisaega lühendati nii, et seep valati väga õhukese kihina ja hiljem pressiti kuvanud kihid omavahel seebitükiks kokku. Aga seda proovima ma siiski ei hakanud.
  • 4. Suure koguse suuremasse vormi pannes tahkub seep kiiremini, vähemad vormid nõuavad kauem tahkumisaega. Kuueosalises tugevas vormis olev castile seep end veel niisamalihtsalt välja võtta ei lasknud, mesilasetahvlist sain välja kergelt.

Kommentaare ei ole: