neljapäev, 13. august 2009

Kroonikalises mõttes

Ei saanud muidu, kui pidin ikka pitsi kütkesse jääma. Praegu on küll enamik aega möödunud tehtut harutdes ja ümber mõeldes, aga küllap seegi vilja kandma hakkab. 

esimene varda külge jäänud mõte oli Tulbiga piibelehekiri, see mis Haapsalus kohe kuuidagi välja ei tulnud. teadagi, mingi 3,5 varras ja kõik ülejäänu. Proovisin siis kodus kah selle jämeda vardaga, ei tegu ega nägu, mustri sain selgeks küll ja veel, aga kududa nii pagana ebamugav ja tulemus kah nagu auk-augus ja mustrikujunemist võis vaid aimata. Nr 2 vardaga aga hoopis teine minemine. Kiiremini saab edasi ka, ometigi tundub see suht ebatõenäoline. Ja on näha ka mustrit, mitte ainult auke. Ja see meeldib mulle küll oluliselt rohkem. Ja metallvardad on, muide.

Teine asi, mis ka ei saanud proovimata jääda, oli Smyrna platinum. Kui juba tellitud sai, tuli ära proovida. Võtsin valge, ehki bordoopunane on ka niiiiii ilus. Nüüd sama mustrit muidugi proovida ei tahtnud ja leidsin ühe teise jumaliku kuuskedega rombimustri. Sellega on anni arro sall Haapsalu salli raamatus. Aga ma ikka ei saa, ikk tahaks omatahtsi, ja nii hakkasin seda kolmnurkselt lahendama. Nii, et alt hakakb laiemaks minema, sest tõtt-öelda hakkavad juba vastu need keskmise triibuga kolmnurgad, olgu nad nii mugavad kududa, kui tahes. Ehki, et seda saab muidugi nii ja naapidi võtta.

Lõng, see smyrna, on väheke toekam kui Ogre peenike, mille kohta Tiina ütleb ämblikuvõrk. Kübekene on ta karvane ka, aga seda on küll hästi vähe. Nii pehme ka ei ole, isegi kare, võib ütelda. Usun, et pesu teeb pehmemaks, aga väga hea on sellisena kududa ja saan võtta ka nr 3 varda. Nupud tulid ka väga nupsikud. Kai ütles, et see on algajale pitsikudujale väga hea. Naljaga pooleks, aga saab ka hingata kudumise ajal.

Kommentaare ei ole: