pühapäev, 9. august 2009

nädalavahetuse märkmeid

Nädalavahetus väärib mõningast käsitöönduslikku ülestähistamist. Kroonika mõttes olgu kirjas, et sel aastal ma sallli kudumisvõistlusel lõpuni vastu ei suutnud pidada ja pilte ei teinud. Pilte ja asja näeb siin, siin ja siin ja kindlasti veel kuskil. ega ma ju ei planeerinudki, aga ego sai hiigellaksu, kui niimoodi vabatahtlikult sunniviisiliselt regitreerununa ei suutnud ei keskenduda ega võõraste varrastega harjuda. Muster oli muidugi kah selline, mida enne näinud pole - karistuseks teen sellega oma järgmise salli. Mõte oli kinni hetkeks mänguväljakule jäetud lastes (midamoodi ma neid seal 2 undi pidanuks lõõskavas päikeses hoidma) ja teist meelt häiris kõik ülejäänu, moedemonstratsiooni kommentaar sealjuures. Ja nii ma katkestasingi olematu stressitaluvuse tõttu. No mida ma sest lõngast raiskan, oli emotsioon peale maeiteamitmendat harutamist. Mis ei takistanud muidugi korraldajatel mulle imeilusat prossi kinkimast - oi mulle need kajakad seal meeldivad.

seegi meeldis, et see aasta oli salliüritus samuti kesklinnas, kudunaiste meelest küll asjata ja ilmaaegu, aga olude sunnil (eks minu kuduvõistlust muidugi häiris, aga teised kõik said väga hästi hakkama). Nii nägid ka muud inimesed, misasi see on ja kuidas seda tehakse. Muidu sattusid kuursaali ju vaid tõsised friigid ja asjatundjad.

Aga märkimisväärne on seegi, et nende tundide jooksul oli Rootsiturul märkimisväärne kontsentratsioon mulle tuttavatest käsitööinimestest. kokku lugedes pea 20 inimest, kellelga jutelda ja kätelda. Kuidas see küll nii läinud on.  Kuidagi ikka aga läks nii, et Viigi kohvikus olime pärast Heleni perega ja mitte kõigi ülejäänutega. 

aga katrelt ostsime uue koti ja Liinalt šokolaadikoogiviilu kujuga kõrvarõngad ja angelaga üritasin E. jaooks sallitellimust kokku leppida. Igastahes ma tean nüüd, kelle käest piibelehemustriga pruutkleiti või muud ekstraedevat saaks tellida.

aga mu lemmikmaja Suur-Lossi tänavas põles. Mitte maha, aga piisavalt, et olla veel ühtaegu romantiline ja  samas jälestusväärselt taastamiskõlbmatu.

aga kukeseenerisoto saime täna ikkagi oma metsast kätte ja tarmo korjas ka need männiriisikad  kaasa, mille ma kupatamise viitsimatuses vahele jätsin.

aga punasesõstra mahl sai purki ja pudelisse ja hakkasime otsast jooma ka. kabatsokiuputus tuli meiega kaasa ja need ootavad mingit lahendust.

Ja valge keebi ääreppitsi tegin ka koduteel valmis viimase reani.

7 kommentaari:

KK ütles ...

Mind pisut ka melu häiris ja närvis oli ka. Alles siis kui juba muster jooksma hakkas, siis rahunesin maha. Ma ikka harjunud pisut teistes oludes kuduma aga see selleks.
Kahju, et sa katkestasid!

Üks minu närveerimise põhjuseid oligi see, et sellised meistrid kõik ümber ringi. Ma ikkagi ju täitsa algaja alles ning oojaa, ego sai laksu :) Aga eks see laks ole kasulik ka, nüüd tuleb rohkem harjutada ja tähelepanelikum olla. Igatahes üritus mulle väga meeldis ja tahaks järgmisel aastal võimaluse korral veel minna. Vähemalt vaatama!

Terje ütles ...

Ah, tegelt oleks muidugi võinud lõpuni kududa, tähtis pole ju võit vaid osavõtt.
aga ma lubasin neile "kohe" tagasi tulla. Niigi venis "kohe" tunniseks äraolekuks.

Kayl ütles ...

Terje, tegin su pojast vist pildi. Jube tuttav müts oli ühel põnnil mänguväljakul ja kogemata sattus ta ka ühele pildile minu põnnidega. Nüüd näegin su blogist pilti samast põnnist sinu süles :D

Terje ütles ...

ilmselt teisi sellise mütsiga väikesi poisse keset suve ei kohta küll:)

esmekas ütles ...

Mulle hakkab tunduma, et ma napilt ei jõudnud siis "kudujate-keskusse", alustasime ringkäiku teiselt poolt ja kui suure käraga lava vastu tuli, lahkusime.

Ahjaa, vahetult või mõni aeg enne selle villa põlengut oli meil plaanis seda maja vaatama minna ... Nägime siis ka just sellises seisus, nagu ta oli nüüd.

esmekas ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Terje ütles ...

Siis jäi teil vist suurem enamus asja ju puha nägemata-kogemata