laupäev, 24. oktoober 2009

reedene raamat

Tegelt ma ei tohiks arvustusi enne lugeda, kui raamatut, alles pärast. Nad mõjutavad mind ja ma hakkan otsima seda, mida arvustaja on tähele pannud ning tunnen end häirituna, kui ei leia samu tundeid , vigu või rõõme. Näiteks häiris toda arvustajat "Skandinaaviamaasus" . Mind ei häirinud, kuid ma märkasin seda sõna Moskva kohviku kontekstis, kuhu ta suurepäraselt sobis ja veel ühes kohas ning valesti polnud nagu midagi. Ja ma ei saanud aru, kuidas see saab olla põhiline asi, mis raamatus häirib. Misjärel hetkeks tabasin end mõttelt, kas loll olen mina või Maris Meiessaar. Ilmselt tema siiski mitte, sest tema ilmub ajalehes, mina mitte. Ja igaüks märkab ju erinevaid asju.

Ega mind nagu ei häririnudki midagi. Kui siis ainult see, et raamat liiga ruttu läbi sai. Seda oli hea lgeda, seda oli lõbus lugeda. Ja armastusromaaniks nimetamine õigustas ka. Vaid seks oli pinnapealne. Selle sarja raamatutest olen ma lugenud ainult Epu omi (ja Epu ning Justini blogisid mis näikse nagu olevat raamatu lahutamatu koostisosa), sestap teistega võrrelda ei saa, aga mul pole ka kordagi tekkinud tunnet, et peaks noid teisi lugema.

Kaasajast ja nö tegelikult elust kirjutatud raamatute juures on mõnus see, et saab mõelda ennastki sellesse aega tagasi. Et mida mina tegin aastal 2003. Kentmanni tänavat mäletan küll ja tõenäoliselt võisin Justiniga kohtuda teed ületades. 

Või siis kui raamatus tõmmatakse võrdusmärke eestlastele, luuakse stereotüüpe mõne inimese põhjal - nt hilinemine ja selle ebameeldivus, planeerimine ja tohutu töö rabamine. Lausa raske uskuda, et need omadused nii groteskselt häirivalt välja paistavad. Raha on vaja ja täpsus on muidugi oluline ja ega mulle ka ei meeldi hilineda või kui keegi teine hilineb. Aga kas ka ülejäänud eestlased (või siis ajakirjanikud) teevad niimoodi paranoiliselt päevaplaane, lähevad endast välja, kui miski päevaplaanis sassi läheb.  Või oli see siiski ühe inimese selline külg. Pole nagu märganud. Või oli see nii aastal 2++3 ja nüüd enam mitte, inimesed ju muutuvad. Ma ei saa ka väita et sellega iseloomustabki Justin kogu eesti rahvast, sest "tema Eesti" oligi tegelikult ju Epp ja tema sugulased. Mitte kogu ülejäänud rahvas, too esineb siiski vaid tausta ja varjudena.

1 kommentaar:

Cranberry ütles ...

Lugesin eile raamatu läbi "ühehingetõmbega" ja oli kaasa haarav ning naljakas, kuidas suurest tsivilisatsioonist tulev inimene näeb "metsarahvast", keda on napp miljon ja kellel on tohutult "veidrusi".
Minu jaoks raamatu lõpp oli selline, millest mõnel lehel libisesid silmad lihtsalt üle, mis parata kui 10 lehel püüti asi lõpuni juhtida, miski jäi puudu seal ... aga mis?
Jään ootama 2-osa.