laupäev, 19. detsember 2009

Mingitpidi tundub aeg-ajalt, et meite meelelahutusüritus, Käsitööpäev, on oma aja ära elanud. Pakase ja ajafaktori jalgu jäänud, näiteks. Eks ole ju oldud kah. kas mitte juba kolmandat aastat ja mitmendat hooaega, tasa ja targu. Muidugi ei ole kõik inimesed sinna üldse jõudnudki ja enamik muidugi pole tahtnudki ing kolmandad kuulnudki. Tõelised fännid polnud aga tänagi peljanud kilomeetrite tagant kohale sõita ja tänud neile selle eest. Ometigi tundub, nagu oleks ring peale tehtud - seda mitmes mõttes - igal asjal on ju oma aaeg ja see ükskord lõpeb lihtsalt otsa. me ei ole oma kambaga enam ainukesed, nikerdatakse ja tehakse töötubasid juba ka igas poes ja eriti just ju jõulu eel, häid projektikirjutajaid ja külaelu edendajaid võrsub nagu seeni. Huvilisi viitsimaks ühest kohast teise tirutaa ja kaste edasi-tagasi tassida jääb samuti vähemaks. Remargi korras: väga mõnus oli raadio 3 saatel koju sõita täna ja kliendid olid ka kõik superkliendid. Aga teisalt - milline peaks siis tegelikult olema sellise tõelise ürituse mastaap ja reklaamikampaania, mis sündmusest Sündmuse teeks. seesugust rahakotti annaks ikka otsida. Kas aga Eesti oleks valmis üheks korralikuks käsitöömessiks, sarnaseks nagu näiteks need Helsingis väisatud messid. Et teeks pisikese minimessi asemel ühe suure - kuigi see nagunii toimuks tallinnas ja kaugeltnurga inimesed jääksid ikka ilma. Õnneks post veel liigub.

Kommentaare ei ole: