laupäev, 1. mai 2010

algas mai

Kiskusin majaseina küljest kuslapuu alla. Päris mitu head aastat oli seal, aga nüüd katus ja ülemine palk olid ta niikuinii alla tõmmanud osaliselt ja eelmine aasta oli juba osa võsa raagus. need vanemad varred, need olid üksteise ümber põimunud, kulslapuu ju kasvab niimoodi väändudes. Toetub üksteisele, teeb koostööd. Või siis tegelikult kägistab teist?
See oli nagu käsivarrejämedune köis seal.
Oma kaks meetrit pikk pealegi.
Aia äärde sai kaks viirpuud kuuskede kõrvale. Aga roos Robusta oli vist koos lumega kõrvale tõstetud. Tee servas oli kaeraseemne hunnik, oras juba haljendas. Ja viimased suured paplid olid maas, sinna pidi suvel tee remont ja kraav ka tulema. Kinnisvara väärtus aina kasvab. Ja hääl jäi ka maale, sest seal oli liiga palju päikest täna ning tuult.
aga terrassil kohvi juua oli ülimõnus. sõime koduleiba suitsuvorsti ja karulauguga. Ning kõik olekski võinud nii jääda.

Kommentaare ei ole: