teisipäev, 20. juuli 2010

sidrunilõhnast ei saa küll

Esiteks on ta muidugi hea sääskede vastu, ehki parmude vastu ika ei aita ussi- ega püssirohi. Vaene koer sai parmu käest pureda ja nüüd on külje lausa verele kraapinud. Vastikud on nad küll. Ühed on suured nagu herilased ja teised väiksemad, nii porilase mõõtu. Väiksemd hammustavad valusamini. Õnneks saab nad maha lüüa, sest omas apluses ei ole nad nagu sääsed kes kohe jalga lasevad, kui käe tõstad või õlga kehitad. Kuigi parmu puhul jääd hiljaks nagunii, sest kui teda juba tunned, siis on hammustatud. ja hiilivad nad muidugi sääre tagaküljele ja seljale, kus ei märgata ja kust siis ka tabada on oluliselt raskem. Ja teiseks on sidrunhein lihtsalt hea seebi lõhn. Nagu ka kookos ja roos ja sokolaad muidugi. Kraapisin purgipõhjad puhtaks ja tegin jälle. Sellest peaks iseloomuomadustelt saama hea šampooniseebi.
Ja tegelikult olen ma hsti elevil selle seebi sisse tulnud vapustavalt efektse vesipüksi pärast. Päris kogemata see ei juhtunud, aga päris täpselt ma ei teadnud ka mida tegema peab. aga juhtus, et tegingi õigesti ja järgmine kord saab seda juba meelega teha. Seelikutega olen jõudnud kah juba sabani. Ja kleidi õmblesin valmis.

4 kommentaari:

KK ütles ...

Oh, isuäratav!!!
Mu seebikesed on otsakorral!

Terje ütles ...

Tahad sa neljapäeval mõne tüki?

jupi ütles ...

Mina tahan ka tükki :)
Ja kreemi tahaks tellida su käest.
Ja näha tahaks sind!
Muide, mul on puhkus! Mõne aja sellest vedelen ka päälinnas.
Helistame?

Terje ütles ...

Muidugi, Jupi. Et äkki siis esmaspäeval?