pühapäev, 22. august 2010

selle aasta pühapäevane sallipäev

Ma ikkagi pean niimoodi täiesti ilma pildimaterjalita (siin ma võin ise näha küll, et olen kohal. pilti lubatud kasutada kah, aga ma ei hakka siin siiski ennast võõraste sulgedega ehtima) aastate kroonika huvides üles märkima, et täna ma olin Haapsalus ja nägin sallipäeva. Ja võistlejaid. Mõnega sai isegi kättpidi teretatud. laat oli ka. Hästi palju ehtemüüjaid ja heegeldatud mütsi müüjaid. Toetasin käsitööseltsi 30 krooniga, omandades maailma kõige parema õnneloosi, kus iga loos võitis ainult käsitööd. Ja tulu läks headtegevaks otstarbeks, kudujanaistele lampide ostmiseks. Mul jäi küll täpustamata, kas ostetaks sellised väikesed kaevurilambikesed, et oleks hea igas asendis kududa nagu väike jaaniussimeri, või lihtsalt natuke elektrit. Nohjah, ja kui Piret ja K (keda oli väga lahe kohata kes võhivõõraid) poleks mind sinna peaaegu kättpidi laua ette viinud, siis võib-olla poleks tähelegi pannud, seal pitsimeres. aga kuna õnn oli minu poolel, siis seekord ma pääsesin juuksklambritest ja nõelapatjadest ning sain maailma kõige peenema heegelnõela ja kera lõnga. Eksju, nüüd kus mu käsi haige on ja kõik jääb tegemata või käib läbi valu.
Ema sundis mind küll määrima õhtul käe peale mingit salvi, mis praegu siin kirvendab nagu pipraplaaster - aga valu selle koha pealt on läinud jah. Mõneks ajaks.
Ega ma jäänudki võistlust vaatama ega moedemmi, hoides parema käe pöialt võitjatele toeks tugevalt pihus, läksin hoopis põldmarju korjama. Sest seda saab ka haige käega teha ja mittekudumine tegi ikkagi rohkem haiget, kui ma ette kujutasin. Ja nii ei teagi, kes võitis või kuidas üldse oli. Seda ma nägin küll, et hästi palju kudujad oli ja pilved hakkasid küll kogunema. Pärast ma veel taipasin, et see tütarlaps, kes oli kangesti tuttava näoga, oli tuttav siit blogist, mitte kuskilt mujalt ja see armas naine ta kõrval oli siis....aga head mõtted tulevad ikka liiga hilja, sestap jäi teretamata. Eks kõige rohkem kahju ole sellest iseendal, ja pealegi ei näinud ma nagunii pooli nendest, keda oleks pidanud ära tundma.

2 kommentaari:

Moni ütles ...

Oi! Tulin lugema ja siis vajutasin lingile :) Väga armas Sinust! Kahju ikkagi et ei kohtunud, mina ju tuntud pimekana , vahel ei tunne inimesi isegi 3dal korral ära. Küll on kurb kui käsi haige on- kas see on randme probleem ja kudumisest? Sel juhul saaksin kindlasti aidata,)

Terje ütles ...

Kõik läheb mööda, nii valu, kui kurbus.