kolmapäev, 13. oktoober 2010

Hapu kook magusa köögiseina martsipaniga

No oli ju pühapäeval ilus ilm, päikesega küll ei priisatud, aga mõnus pilvealune. Jalutuskäik tundus juba nagu traditsioon või nii, seda ootasid nii koer kui laps. ma ise ka. Seekord turul lihakraami ei kiiganud, mingi kohupiimaisu oli ja nii ma seal kilokese kotti panin. Ja võid ja kanamune.Ja juustu.Et teha hea kohupiimakook. Rasvasusprotsent oli sellel 11, nii et potentsiaali oli. aga jub siis, kui kõik purskkaev oli vaadatud ja tomatid üle nuusutatud, märkasin ühte majakest, mille aknal silt - martsipanimass, 15 krooni. Peaaegu poolmuidu, onju. Mitte et mul seda vaja oleks või ma seda kunagi kasutanud oleks aga kuna mingi kokkamisihalus on pannud muuhulgas ka mööda hunnituid tordimeistrite blooge mööda tuhnima, siis oli mul seda vaja. Sest kreemiroosidega ma nagunii hakkama ei saaks, aga martsipan on teadupärast nagu plastiliin. Või nagu kaasaegsed teavad, fimo soft. Eks pärast paistab, kas tulevad lilled või kassid või hoopis mõlemad. Kataks martsipaniga kohupiimakoogi?  Igastahes ei ostnud ma ikkagi seda 15 kroonist. Lahke müüja arvas, et mul on oluliselt rohkem vaja seda ümmargust, juba õhukeseks rullitut. Parem enne kuupäev oli küll äsja möödunud, aga siikohal võtsin selle riski.
Ja katsingi koogi martsipanikettaga. Aga kuidasmoodi omandada see õige tehnika? Et volte ei jääks - mul jäi ikka palju üle. Mis maitset muidugi ei seganud. Martsipanimagusus kõlas väga hästi kokku koogi hapususega - sest lisaks kohupiimale sai sinna veel purgitäis sidrunimoosi ja mõned munad. Hapu kook magusa kattega hapukooremuretaignast põhjal. Rosinad olid juba kohupiima sees. Roheline kate oli täpselt mu köögiseina värvi.

Kommentaare ei ole: