laupäev, 2. oktoober 2010

Timmpnarmikud suvikõrvitsa ja rukolaga

Vinnasin foto Loodusmuuseumi lehelt
Timpnarmik on üks huvitav seen. Esiteks enamik inimesi ei korja seda, sest ta näeb nii kummaline välja. Nagu mingi vana kollane käsn keset metsa. Ja kasvab ju ka siis, kui teisi seeni enam pole ja keegi metsa enam ei lähegi. Lihtsa soolaseene või marineerituna pole ta ka suur asi. aga kui ikka leiad metsas hurmava hunniku ja sealt kõrvalt veel pangetäie kukeseeni, siis tasub timpnarmikudki ära korjata. Kukeseened paned mustadeks päevadeks sügavkülmikusse, aga timpnarmikutest saab kohe süüa. Sest ta on täitsa kukeseene maitsega, eriti koos viimaste suvikõrvitsate ning mõne punase sibularõngaga koos praetult. Peotäis rukolat  ning sorts hapukoort ka ning paremat laupäevaõhtust rooga ei olegi olemas. Ma täna tegin. Sest ei saanud metsa minemata jätta, koer vaatas süüdistava pilguga ja ilm oli jumalik.  Viis põdrkärbest ainult, aga palju ämblikuvõrke. Kõik viimased korrad olen endale lubanud, et sel aastal aitab seentest, aga ega ma ju nende pärast ei läinudki, ikka rohkem koera pärast.

Kommentaare ei ole: